Keskel oleva piirkonna ruumipuuduse tõttu ehitati see Tjörni järve vee peale.Selle ehitise suur maksumus põhjustas vägeva vaidluse.Keldris on võimalik vaadelda suurt relieefset kaarti Islandist. Jalakäijate sild ühendab raekoda Idno majaga, puust ehitisega 20. Sajandi algusaastatest.See on nüüd kultuurikeskus ja teater. Tjörnini järv, rahulik sadam linna südames, on tuntud oma rikkaliku linnuelu poolest.Kirdepoolsest nurgast on Menntaskolinn,pikaajaline algkool, näha Laekjargata kohal.Enne 1847. aastat oli see ainus kool riigis, mis pakkus üpilastele teed ülikooli, tavaliselt Taani. Listasafni Islands, Rahvusvaheline Kunstigalerii, on paigutatud vana jäähoidla ning valgusrikka ja avara modernse ehitise arthitektuuriliselt tõhusasse kombinatsiooni.Seda kasutatakse eelkõige uue ja kaasaegse Islandi kunsti väljapanekuteks
Veel esineb rohkesti punajalg-tildrit, harvemini mustsaba-viglet ja suurkoovitajat. Pesitsevad ka mõned partlased (sinikael-part), kalakajakas, jõgi- ja randtiir ning rohukoskel. Värvulistest on üheks tavaliseks pesitsejaks põldlõoke, sookiur, kohati lambahänilane ja kadakatäks. Rändel peatub siin rohkesti kurvitsalisi, hanesid, laglesid ja värvulisi. Liigivaene on elu nõmmedel, kus pesitseb nõmmlõoke ja harva võib kohata vaenukägu . Puistutes on linnuelu raskemini jälgitav, kuid seevastu liigirikkam. Tavalisteks elanikeks aasta ringi on ronk, hallvares ja harakas. Pesitseb ka rida kullilisi. Kogu aasta viibivad puistutes tihased. Haruldasem on musträhn. Kõikjal kogu aasta võib kohata suurt kirjurähni. Rohkesti elutseb metsades pasknääre ja mänsakuid. Tavalised on kõik rästaliigid, kellest musträstas asustab ka parke ja aedu. Tavaliseks haudelinnuks igasugu puistus on metsvint, hall-kärbsenäpp ja punaselgõgija.
annaabi.ee 
