Ühiskonna – ja riigikorraldus Vana-Ida riikides
Mesopotaamias kehtisid Babüloonia kunu´inga Hammurapi seadused, mis
jagasid elanikkonna kolme õiguslikku seisusse: vabad kodanikud, sõltlased ja
orjad. Kui süüdlane ja kannatatu olid ühest seisusest siis kehtis karistuse
määramisel põhimõte " silm silma ja hammas hamba vastu". Kui aga vaba
kodanik sooritas kuriteo sõltlase vastu, piirdus karistus trahviga. Orja tapmine või
vigastamise korral tuli omanikule kahju hüvtada. Mesopotaamia tsivilatsioon oli
linntsivilisatsioon. Kuigi suurem osa elanikkonnast elas maal, olid just linnad
need, mis määrasid muistse Mesopotaamia ilme. Linnad olid nii poliitilised,
religioosed kui ka majanduslikud keskused. Mesopotaamia riikide sõjavägi
koosnes tüüpiliselt kuninga ja ülikute kaarikutel või ratsa võitlevatest
kaaskondadest ning talupoegadest ja linnaelanikest moodustatud jalaväest.
Mesopotaaia suurriigid ei saavutanud Egiptusele iseloomulikku ranget
annaabi.ee 
