Vana Liivimaa, balti ristisõda, vabadusvõilus, jüriöö
Maavabadele kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis
muutis nad isiklikult vabaks ja vabastas nad koormistest. Vabatalupojad olid need, kes
olid ennast koormistest lahti ostnud.
Keskaja jooksul kasvas talupoegade väärtus mõisniku jaoks. Talupoegadele ei toonud
see mingit kasu, kujunes välja sunnismaisus. Suurenesid talupoegadelt nõutavad
maksud. Talupoegadeks oli hakatud pidama mõisniku isiklikuks omandiks. Liivimaal oli
välja kujunenud pärisorjus.
Liivimaa linnnade elusoon oli transiitkaubandus. Käsitöö osatähtsus oli väiksem.
Peamiselt tehti tarbeesemeid, oli väha spetsialiseerunud käsitöölisi. Linnakäsitöölised
koondusid ametialade järgi tsunftidesse, mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu,
kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Igal tsunftil oli põhikiri ehk skraa.
Liivimaa linnade kaubanduslik suunitlus tulened soodsast asukohast. Tallinnas olid
tihedad sidemed Rootsi,Soome ja Novgorodiga. Venemaal eksporditi tooraineid.