Itaalia
Põhja-Itaalia
11. sajandil kaotas Põhja-Itaalias asuv Itaalia kuningriik praktiliselt igasuguse
teovõime ning tegelik võim kandus linnadele. Esialgu said kuninga esidajaks
linnades asunud piiskopid. Sajandi lõpust alates hakkasid linnade mõjukad
isikud piiskoppe kõrvale tõrjuma. Tekkisid linnkommuunid, kus ainuvalitsejat
asendas aristokraatlik demokraatia. 13. sajandi jooksul omandasid
aristokraatide kõrval olulise rolli gildid. Niisuguseid linnkommuune nimetati
societas populi või Popolo. Keskvõimu puudumisega kaasnesid konfliktid nii
linnade vahel kui sees, ühise vaenlase korral võisid linnad aga ka omavahel
liituda. Tuntuim niisugune liit oli 1167 asutatud Lombardia Liiga. Fraktsioonide
tasakaalustamiseks loodi hiljem linnadele suurte volitustega linnapea
(podesta) ametikoht. Podesta erapooletuse tagamiseks valiti ta sageli
väljastpoolt, ka tema ametiaeg oli lühike, tavaliselt kuni aasta. 13. sajandi