Eesti uusaeg
Alevite rahvaarv oli üsn kõikuv- paartuhat kuni paarsada.
Linnarahavstiku kooseisu muutumine
Pikka aega olid domineerinud sakslased, nii oli see 19 sajandi keskpaigani. 19 sajanid teisel
poolel jäid sakslased aga juba vähemusse ja eestlased moodustasid enamuse. 1881 aasta
rahvaloenduste andmetel eesti ala linnades eestlasi kokku umbes 56%, 1897 aastaks eestlaste
osakaal 60% juba.
Linnaeestlased kuulusid linnades peamiselt keskkihtidesse ja alamkihtidesse(töölisklass). 19
saj teise poole linneestlaste seas oli oluline fenomen kadakasakslus- tähendas seda, et
eestlased püütsid saksastud, see oli prestiizne, nt igapäevaselt üritati saksa keelt rääkida,
riietuda vastavalt jne. Seeläbi tekkis ka omapärane saksa keel, sest ei osanud seda õigesti
rääkida.
19 sajandi teisel poolel kui eestlaste % kasvas, siis hakkasid eristuma selgelt ka erinevad
linneestlaste kihid. 19 saj lõpul hakkasid eestlased juba kanda kinnitama ka
ülemkihtides(kodanlus) vaikselt.
annaabi.ee 
