"linnavlaitsus" - 1 õppematerjal

Eesti uusaeg

Ka kubermanguvalitsustes suur osa personalist oli aadliseisuses. Kõikides provintsides oli lisaks kubermanguvalitsusele rida riiklike keskasutusi, mis olid keskvõimu poolt asutatud/kontrollitud. Seotud majandusega, finantskontrolliga ja 19 saj järjest enam ka hoolekande küsimus ning ka haridusküsimused. Linna ja maa omavalitsus Linna raad kandis nii linna valitsuse, kohtu kui ka politsei funktsioone. Suuremad ümberkorraldused algasid 1877, kui kehtestati uus linnaseadus. Linnavlaitsus sai uueks valitsejakandjaks, eesosas oli sellel linnapea. Valiti ka linnavolikogu, valiti küikide linnaelanike poolt, kelle varandus vastas teatud normile. Linnades oli ka tsunfisundluse kaotamine 1866 aastal , ettevõtlusvabadus ftw. Rüütelkondliku omavalitsuse juures 19 sajandil olulisi muudatusi ei toimunud, küikoli nii, nagu ta oli 18 saj enamvähem. Rüütelkonna kõrgeim institutsioon oli maapäev, tähtsaim tegutsev oli aga Maanõunike kolleegium.