Vabadussõja kindralid ja admiralid
oma suhtumises sõjaväeteenistusse vanamoodne mees, tõsine diviisi-isa, ja pole ime,
et sel pinnal tekkis tal konflikte meie kindralkonna nooremate esindajatega.
Sõjaväest vabanenult määrati A. Tõnisson tartu linnapeaks, kus ta olevat teinud
suurt tööd linna heakorrastamisel. Detsembris 1939 aga kutsusti ta Tallinna
ülemlinnapeaks, kust kindralmajor Jaan Toots oli just kohalt vabastatus. See jäi A.
Tõnissoni viimaseks ametipostiks ta ajalikus elus.
Oma tähtsate ja kõrgete linnavalitsemisametite kõrvalt oli A. Tõnisson esimese
Eesti Vabariigi viimastel aastatel tegev ka parlamendis 1937. aastal Rahvuskogu II
koja liikmena ja selle juhatuse 1. abiesimehena ning 1938. aastast Riiginõukogu
liikmena.
Ühiskondlikul alal oli A. Tõnisson aastail 1920 ja 1927 - 1933 Vabariigi
Ohvitseride Keskkogu esimees, 1937 .aastat Eesti-Soome Ühingu esimees ja Eeti-Läti
ühingu Tartu osakonna esimees; peale selle 1930.aastail paljudes organisatsioonides
annaabi.ee 
