Linna meeskodanike tegemisi tulid ka vaatama kõrgeaulised neitsid, kelle hulgast valiti maikrahvinna. Seda maikrahvinnat austati tema ilu pärast ning ta viidi pidulikus protsessioonis ratsa läbi linnatänavate. Samal ajal lasid kanged mehed papagoinukku. Umbes viissada aastat tagasi aga ilmus meeste hulka poisike, keda püüti küll eemale tõrjuda, aga kes oma ammust tabas sihtmärki imetlusväärse osavusega. Saadi teada, et poisi nimi on Toomas. Hiljem teenis Toomas linnavahina veel palju aastaid ning tasuks tema truuduse ja usinuse eest pandi tema metallkuju pärast ta surma raekoja torni tippu, et ta võiks oma linnale uhkelt alla vaadata veel paljude inimpõlvede vältel. Tallinlased usuvad, et niikaua kuni Vana Toomas neid vaatab, ei saa linnale midagi halba juhtuda.
Melchior Wakenstede ja Agatha Wakenstede Wentzel Dorn - kohtufoogt, paljude silmis Tallinna õigusemõistmise sümbol, sest ta oli seda ametit pidanud juba üle 12 aasta. SURNUD: Tobias Grote Quad Dacki (viletsa katusega torni) tornipealik. Veel alla 50 täisjõus mees, kes oli Tallinna sattunud üle 20 aasta tagasi, kui ta ühel Lübecki laeval sõjasulasena teenis. Siit oli ta naise leidnud ja siia linnavahina tööle jäänud, hiljem ülendati ta vapruse eest torniülemaks. Surma eelõhtul oli ta käinud nunnade kõrtsitoast õlut joomas ja koduteel Rataskaevu tänava poolt tulnud viirastust kohanud see oli surnust ülestõusnud inimese vari, mis tema poole käe sirutas ja otsekui midagi öelda tahtis, aga siis sama kiiresti varjudesse tagasi kadus. Hommikul rääkis ta sellest oma virtinale (teenijannale) ja apteekrile, samuti kõigile teistele,
annaabi.ee 
