Laikmaa stuudium pani suurt rõhku tööle elava modelliga ja maastikule. Ta õpetas õpilasi esmalt üldvormi paika panema ning nähtut valgustugevuse ning erineva tonaalsusega modelleerima. Toompea vaadet esineb ka teiste Laikmaa õpilaste töödes. Just Laikmaa ateljeekoolis maalis Triik pastellidega, hiljem on ta antud tehnikat viljelenud vaid paaril korral. Vaade Toompeale oma maalilisuse ning kohatises abituses on meistri katsetuste ja enesotsimiseaega kuuluv töö. Samas on antud linnavaates näha meistri hilisemale loomingule iseloomulikku juugendlikku kontuuri. Nii varajasi Triigi maale kohtab väga harva. Kunstnik jäädvustas oma maales ka oma kodakondseid, nende tööde hulka kuulub ka "Jakob Evaldi portree", millest valmis kunstnikul kaks varianti. Neist esimene, 1915. aastal maalitud, kuulub Tartu Kunstimuuseumi kollektsiooni. Tegu oli Triigi sugulastega, nimelt oli kunstniku ema Anna neiupõlve nimi Evald ning Jakob oli kunstniku vanaisa
Laikmaa stuudium pani suurt rõhku tööle elava modelliga ja maastikule. Ta õpetas õpilasi esmalt üldvormi paika panema ning nähtut valgustugevuse ning erineva tonaalsusega modelleerima. Toompea vaadet esineb ka teiste Laikmaa õpilaste töödes. Just Laikmaa ateljeekoolis maalis Triik pastellidega, hiljem on ta antud tehnikat viljelenud vaid paaril korral. Vaade Toompeale oma maalilisuse ning kohatises abituses on meistri katsetuste ja enesotsimiseaega kuuluv töö. Samas on antud linnavaates näha meistri hilisemale loomingule iseloomulikku juugendlikku kontuuri. Nii varajasi Triigi maale kohtab väga harva. Kunstnik jäädvustas oma maales ka oma kodakondseid, nende tööde hulka kuulub ka "Jakob Evaldi portree", millest valmis kunstnikul kaks varianti. Neist esimene, 1915. aastal maalitud, kuulub Tartu Kunstimuuseumi 10 kollektsiooni