Linnageograafia eksam
ndatel.
Uusmarksistlik geograafia (lk 132-139)
Linnageograafide huvi marksismi vastu tekkis 1960ndate lõpus. Peamine eesmärk oli
vaadelda Marxi töid ruumilisest vaatenurgast. Ruum oli ühiskondlik toode, mis sisaldas ja
vahendas ühiskonna struktuurilisi omadusi.
Marksism hakkas arenema linnauurimises eelkõige tänau prantsuse sotsiaalteoreetiku Henri
Lefebvre'i töödele. Marksism oli tema jaoks kõige tähtsam seletusviis ja lähenemisvõimalus
kapitalistlikule ühiskonnale ja linnauurimisele. Ta leidis, et marksism on meetod sotsiaalsete
praktikate uurimiseks, sõltumata sellest, et Marx ise ei suutnud ennustada tehnoloogia ja
teaduse tähenduse kasvu ühiskonnas.
Teine kriitilise linnauurimise peategelane oli fasistlikust Hispaaniast Pariisi põgenenud
hispaania sotsioloog MAnuel Castelle. Tema peamine huvi oli selgitada, kuidas linnastunud
kapitalistlik tootmisviis areneb. Ta vaatlse linna tarbimise, tööjõu uuendamise ja kollektiivse