Eesti Vabariigi kirjandus 1920-1940
,,Mikumärdi", ,,Vedelvorst".
1930. aastate keskpaigas leidis aset teine suurem murrang omariiklusaegses kirjanduses.
Proosalooming jäi küll esikohale ning järgnenud aastaid on peetud koguni eesti romaani kõrgajaks,
kuna senine suhteliselt tagasihoidliku kunstiväärtusega olustikuline realism läks üle märksa
kunstiküpsemaks psühholoogiliseks realismiks. Siingi tuleb märkida taas A.H. Tammsaaret, kelle
kõrvale kerkis aga oma linnatriloogiaga Karl Ristikivi.
Seoses vaikivale ajastule iseloomuliku rahvustervikluse propagandaga saavutas suure populaarsuse
ajalooline romaan. Seda viljelesid edukalt nii vanameistrid Karl August Hindrey ja Mait
Metsanurk kui ka uustulnukad August Mälk ja Enn Kippel.
Luules kerkis siurulaste kõrvale plejaad noori koondudes ,,Arbujate ,, rühmituseks: Heiti Talvik,
Betti Alver, Kersti Merilaas, Augusust Sang, Uku Masing, Benhard Kangro.
Arbujad on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938