"linnasuma" - 1 õppematerjal

Luulekogu analüüs „Siin Beebilõust, tere!"

Pimelinn, oh pimelinn, ei ole püüdlused, on eesmärgitu ind. Pimelinn, miks mitte ise linn, sest teistsugune on so hinge torkiv pind. Pimelinn, oh pimelinn, uhked majad, keskused ei muuda sind. Pimelinn mis pimelinn, ikka on tunda so aguli suitsuving. Pimelinn, sest inimesed so's on so hing. *** Pärast seda kui hakkab hämarduma, sealtpoolt aeda esile kerkib linnakuma. Ja pärast seda kui helid tsoonis on hakanud hääbuma, sealpool aeda jääb kestma linnasuma. Ikka trollid või mõni auto vurab ja mõned kollid sääl linnapeal on ulal. Mõnel seal pole tuba, mul on, aga mul pole linnaluba. Luuletustes leidub ka mõningaid kõnekujundeid. Epiteete: ,,ma olen aja värdjalik peegelpilt" ,,alkohoolikust askeet, pime kunstnik, skisofreenikust poeet ja hullunud võitleja" Võrdlusi: ,,kuid mõistuse prügimäel see visioon lõksu jääb nagu tarakan kinnisõlmitud koti sees."