Eesti uusima aja ajalugu
Nende eluiga ei olnud kuigi
pikk, nende arv hakkas tasapisi taas vähenema. Enamus arenes välja linnaks. Nt Nüme,
Põltsamaa, Tapa, Tõrva, Türi. Alevid likvideeriti 1938 seadusega. Ka muud alevid muudeti
linnadeks. Linnade arv tõusis 33 peale, püsides nii teise maailmasõja lõpuni
Rahvastikuprobleemid: rahvaloendused; elanike arv ja iive, rändesaldo, suremus,
sündimuse langus (põhjused, tagajärjed, väljapääsu otsingud);
Märksõnad rahvaarvu kasv, loomuliku iibe langus, linnastuine ja rahvusliku homogeensuse
suurenemine.
Loomulik iive oli kõrge Vabadussõjale järgnenud aastatele, kuid langes järgneval kümnendil
pidevalt, 1929 oli miinustes. Põhjus laste vähene arv ja kõrge suremus. Hoiatati Eesti rahva
väljasuremise eest.
Rahvaarv kasvas aga tänu sellele, et Venemaa-Eestlased rändasid tagasi kodumaale. 1924
muutus rändesaldo tagasi negatiivseks, seega väljaränne ületas sisserände. Põhjus võis olla
parema elu otsing
annaabi.ee 
