Eesti ajalugu
Ristisõja toetajateks olid saksa kaupmehed
Sellega seoses tekkisid juba vallutuste käigus Liivimaale esimesed linnad
Linnad kujunesid muistsetele kauplemis-kohtadele, teede sõlmpunktidesse, keskustesse
Keskaegsetel linnadel oli iseseisev õiguslik staatus, mille tagas maaisanda antud linnaõigus
Riia (1201), Tallinn (1248), Vana-Pärnu (1251), Tartu (1262), Haapsalu (1279), Viljandi (1283), Paide
(1291), Rakvere (1302), Uus-Pärnu (1318), Narva (1345); Kuressaarel keskajal linnastaatust ei olnud
Eesti ala kirikliku administratsiooni, s.t piiskopkondade ja piiskopi juures tegutsevate
kõrgvaimulike kogude -- toomkapiitlite -- kujunemine kestis peaaegu kogu 13. sajandi. Esimese
Eesti ala piiskopi Theoderichi, kes kandis ka Eestimaa piiskopi tiitlit, kinnitas 1211. aastal
ametisse Riia piiskop Albert; endine Bremeni toomhärra Albert Buxhövden oli Liivimaa
ristiusustamise ja vallutamise üks võtmefiguure, kes tegutses siinse mõõgamisjoni
annaabi.ee 
