Keskaeg, reformatsioon
hariduse asemel anti mõne teise valkonna teadmisi(õigus, arst). Kirjaoskus muutus
tähtsamaks ja seetõttu hakati linnades asutama põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste
pojad said alghariduse, ja ametikoole ehk abaskusekoole, kus põhitähelepanu pöörati
kaubanduses tarvilikele arvutamisele ja raamatupidamisele. Osa õppetööst tooimus ka
emakeeles.
XIXIII sajandil arenes mitmes läeurp linnaskoolist ülikool. Täpset algust ei teata, kuna
arenemine võttis aega.
Ülikoolid olid olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused nind korraldatud gildide ja
tsunfide eeskujul. Õppejõud(magister, professor, doktor) täitsid meistri ülesandeid.
Üliõpilased olid aga õpipoiste ning sellide seisuses. Tavaliselt kinnitas paavst ülikooli
tegevuse oma asutamisürikuga ja andis seega üliooolile privileegid, mis andsid
annaabi.ee 
