Viljandi järv Viljandi järv asub Sakala kõrgustikul Viljandi ürgorus. Järv on pikk, kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav. Järve pikkus on 4 km ja suurim laius on 450 m. Pindala on järvel 161,7 ha. Järv saab oma vee järve põhjaossa suubuvast Uueveski ojast ja keskossa suubuvast Valuojast, samuti toidavad järve ka arvukad põhja- ja kaldaallikad. Järvest välja voolab Raudna jõgi, mis suubub Halliste, Navesti ja Pärnu jõe kaudu Riia lahte. Järve veevahetus on 2 korda aastas. Järv on jäävaba keskmiselt 220 päeva aastas. Ümber kauni järve looklev rada viib matkaja teisel pool järve kallast asuva vaateplatsini, kust paistab kaunis ja omapärane linnasiluett.
1780 loodi tema juhendamisel Schönbuschi park, mida tinglikult nimetatakse Saksa piirkonna esimeseks professionaalselt kujundatud klassikaliseks maastikupargiks. Sckell üritas siin maastiku looduslikke eeldusi aluseks võttes neid võimendada. Maini jõekäär sai koos hoonete siluettidega maastikupargi keskmeks, ümber linna rajati Mannheimi haljasvöönd, kindlustusvööndi asemele ehitati kraavkuivendus. Pargifooniga liideti loss ja linnasiluett, mis viitab Sckelli mõtteseostele maastiku ja linnaehituse valdkondades. Schönbushi järel kujundas ta suure rahvapargi, nn Englisher Garten'i Münchenisse ning Sckell sai Rheini ja Baierimaa aiandusdirektoriks. Muutus aja jooksul askeetlikumaks ning loobus romantikast. Sckelli hilisem looming (nagu Le Nôtre'lgi) oli linnaehituslik, linnade generaalplaanide loojana oli ta tollal esikohal. 1818.a avaldas ta kogu elu praktikat ning tõekspidamisi käsitleva raamatu. Koos
annaabi.ee 
