Eesti traditsiooniline rahvakultuur
Õlletegemine oli traditsiooniliselt meeste ülesanne. Vajalike linnaste saamiseks pandi
odraterad kottides jõkke või ojasse mõneks päevaks ligunema, nõrgunud terad laotati rehetoa põrandale laiali idusid
ajama ning kuivatati pärast parisl. Kuivanud linnased jahvatati pärast käsikivil või veskis. Peale odralinnaste on
kasutatud ka rukkilinnaseid. Sügisel tehti valmis aasta jagu linnaseid. 19.sajandi jooksul hakati maa mandriosas
õllehautist ahjus valmis küpsetama. See linnasetainas laotati üle kogu ahjupõranda laiali ja küpsetati õlleleivad.
Küpsetatud linnased laotati kurnatõrre põhja ja valati kuuma veega üle, maitseks lisati humalaid. Jahtunud virdele
lisati pärmi ja lasti õllel tõrres kuni ööpäev käärida, misjärel see vaati villiti.
Lõuna-Eestis nimetati ohvriõlut kahjaks. Õllest valmistati vanemal ajal ka erilist pulmatoitu soeõlut ehk
peergast