Mulgimaa
taariga, rokaga või kanepipiimaga ja söödi ka kördi, pudru või käkina. Eestis oli levinud kahte
sorti kamajahu. Mitmest tera- ja kaunviljast tehtud kamajahu tehti Mulgimaal, mujal Lõuna-Eesti
aladel valmistati kamajahu ainult kaertest. Seoses mulkide väljarändega alates 1860ndatest,
hakkas segakama levik laienema.
Õlut on Mulgimaal valmistatud perekondlikeks sündmusteks, jõuluks ja mihklipäevaks. Suvel oli
põhiliseks joogiks taar ja rokk. Linnasetaar täitis tihti õlle aset.
Magekahi / peesitus oli tavandijook pulmades. Naised keetsid pulmades enestele õlut ja lõikasid
sinna sisse leivatükke, mõnel pool ka sibulat ja peale pandi võid. Nad tõstsid paja keset tuba,
istusid selle ümber ja sõid lusikaga.
Söömiskomme
19. sajandi lõpus suurtalude tekkimise aegu hakkas sagenema komme, et pererahvas sõi eraldi
teenijarahvast, mida mujal Eestis ei esinenud.
Mulgimaa vanad toidud - mulgi kapsad, mulgi korbid, mulgi puder ja kama,
annaabi.ee 
