Rahvuslik Ärkamisaeg
1880. aastate saabudes elavnes rahvuslik liikumine ka Põhja-Eestis. Pind selleks
oli siin juba ammu olemas, kohalikud võimud ja tsaaribürokraatia olid seni aga üsna
järjekindlalt tõrjunud katsed Eestimaa kubermangus rahvuslike ajalehtede või
organisatsioonide asutamiseks. Suurimaks ettevõtmiseks kujunes ,,Linda" lavaselts,
,,Kalevipoja" selts Rakveres oma ajalehe ja kooliga, ,,Ilmarine" Narvas jpt. Kogu
liikumine muutus mitmepalgelisemaks. Linnaseltsidele lisandusid arvukad ühendused
maal. Kiirelt kasvas ajalehtede tellijate hulk, lisandus uusi häälekandjaid. Rahvuslikku
aktiivsust kihelkonniti ei saa seejuures otseselt siduda majandusliku jõukuse või talude
pärisostmisega. See sõltus pigem aktiivsete tegelaste olemasolust, kes oma aadete eest
olid valmis tulle minema. Õige pole ka Viljandimaa lugemine kõige aktiivsemaks Eestis.
Samasugust aktiivsust võis tähendada nii Tartumaal kui mitmel pool Pärnu- ja
Võrumaal
annaabi.ee 
