Kloostrimõis Kolgas
Tornelamu rajati millalgi 1300ndate alguses,
danskeriga maja mäe peal 100-150 aastat hiljem. Selles jätkasid elamist kloostrimõisa elanikud, kes
mingil põhjusel siia jäid või uute omanikena siia kolisid ning mõisa rentnikena edasi majandasid.
Tähtsaim sissesõidutee sellele suurele territooriumile tuli Pudisoo (ja Tsitre sadama) poolt. Seega
munkade elutorn võis olla tõenäoliselt ka väravatorn.
Kelder põhjapoolse talli (laut-linnasekeldri) nurgas, 2015 jaanuaris, nn Mutionu kelder.
Sissepääs nn Mutionu keldrisse võis ollagi sissepääs elutorni. Selle, mõisas jääkeldrina kasutusel
olnud keldri kohta kirjutab Vaiksoo: "rajatud tõenäoliselt 19. sajandi alguses, kuid on võimalik selle
seos Kolga varasemate ehitustega".
Teine tee läks põhja poole üle Lätismäe Tagaväljale. Need mõlemad kaks teed viisid välja iidsele
Virumaa põhjamaanteele
annaabi.ee 
