Haldusjaotus *kuni 1783 Rootsiaegne haldusjaotus (eestimaa kubermang- lääne, harju, jäärva, viru; liivimaa kubermang- saare, pärnu, tartu) *asehalduskorra ajal 1783-1796 Tallinna ja Riia asehalduskorrad *1796-1917 eestimaa kubermang, liivimaa kubermang- pärnu, tartu, viljandi, võru, saare . Valitsemine *Balti erikord kuni 1783a (saksakeelne asjaajamine, tollipiir, haldusjaotus, rootsiaegsed seadused) *1783-1796 asehaldoskord- haldusjaotus muutus, venemaa aadliomavalitsusseaduste ja linnaseaduste kehtestamine *Balti erikorra taastamine pärast Katariina 2 surma 1796 a uus maksusüsteem ja uued maakonnad v.a. Paldiski jäid püsima. Talupoegade olukord *restitutsioon- Rootsi riigi poolt riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele *1739 Roseni deklaratsioon- talupoeg on õigusteta pärisori *1765 Browne positiivsed määrused Liivimaal- seati piirid koormistele, õigus mõisnikku kohtusse kaevata, õigus vallasvarale *1802 (eestimaal) ja 1804 (liivimaal) a talurahva seadused-
Kuna naine oli kasvatatud katoliiklike sugulaste poolt, oli ta väga katoliiklikku usku. (4) 3. LOUIS XIV VALITSUSAEG 3.1Hiilgeperiood valitsusajal Lausus `'Riik see olen mina `' Varasel valitsusajal oli Louis XVI väga edukas nii riigisisestes kui ka välistes küsimustes. Prantsusmaa parlamendid kaotasid traditsioonilise õiguse kehtestada seadusi. Kohtusüsteem määrati tsiviilmenetluste pool ja kriminaalkorras, kuid kattuvad ja keerulised seadused jäeti puutumata. Linnaseaduste maksmapanemine arenes peale leitnant-kindrali politsei kabineti loomist Pariisis, mida hiljem imiteeriti ka muudes linnades. Ilma Louis-i nõusolekuta ei tohtinud tähtsamad ametnikud langetada mitte ühtki otsust. Ta võttis vastu ja tühistas seadusi. Louis XVI riik rajas ja arendas kiire eduga akadeemiad maalimiseks ja skulptuuride loomiseks, teaduseks, mida järgiti Pariisi Observatooriumisja arhitektuuri ja muusika akadeemiates. Ametlik
Neid inimesi kutsuti raehärradeks. Palka nad linnavalitsemise eest ei saanud. Töökorraldus oli korraldatud nii, et üks osa raadist tegeles ühel aastal ning teine järgmisel aasta. Sellisel meetodil oli puhkaval koosseisul võimalik tegeleda oma elatise teenimisega. Rae ülesanded olid algul põhiliselt majanduslikke küsimuste lahendamised-turukorraldamine, maa-alade andmine kauplustele. Veel olid ülesanneteks normiandlus ning administratiivne tegevus.Normiandlus nägi ette linnaseaduste tühikute täitmist. Seda tehti igal aastal linnakodanikele teatavaks ettelugemisega raekoja ees. Administratiivse tegevuse alla läks linnakaitse varustamine, heakord jne. Rae ülesanded olid järgmised: 1)linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine 2)abinõude rakendamine kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks 3)linna huvide kaitsmine suhetes teiste linnade ja maahärradega 4)hoolitsemine kirikute ja koolide eest