Eesti saunakuktuur
ehituskompleksi. See on olnud Saaremaa tütarlastele samasuguseks suviseks
magamisruumiks nagu eesti talude traditsiooniline suvine elutuba aidakambergi.
Kummalisel kombel pole saun olnud kogu aeg sugugi pesemiskoht, ajalooliselt on see
üpris hiline roll. Tähtsaim saunas on higistamine, millel põhinebki sauna teraapiline
mõju. Eesti sauna eripära on on kuuma ja kuiva ja niiske õhu vaheldumine.
Lisaks maasaunadele on pikk ajalugu ka linnasaunadel, mida kutsuti nõukogude ajal
ka kommunaalsaunadeks. Peale avalike saunade olid oma saunad olemas ka kloostritel
ja haiglatel. Ka paljude eramajade juures olid saunad. Peagi hakkas aga saunade arv
vähenema, kuna tekkisid korteritesse vannitoad ja dusiruumid, pesemiskohad on
olemas ka töökohtades ja spordirajatistes. Eramutest leiab nüüd juba peaaegu kõigist
oma sauna ja lisaks on saunad veel ka hotellides.
Saunaharjumus on siiski aastatega järjest vähenenud. Pesta saab ju mujalgi ja