Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos
16 saj teise pooleni jäi tähtsaimaks koormiseks 16. saj teise pooleni viljaandam.
Viljas tuli tasuda ka piiskopi ametimeestele osa saagist ( enamasti kaera).
Vakupidude tarvis pidi loomi andma.
Keskaegse Liivimaa riiklik-territoriaalne ja halduslik korraldus.
Liivimaa ajalooline geograafia: Üksküla ehk Riia piiskopkond, Riia peapiiskopkond,
Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad, Saksa ordu valdused, Taani valdused.
Nende territooriumide kujunemine ja likvideerimine. Linnad ja linnasarased.
Keskaegne Liivimaa: liitriik või riikide liit?
Liivimaal kujunes 15 saj jooksul teatud habras jõudude tasakaal, mille väljenduseks oli siinsesse
poliitilisse ellu sajandi esimesel poolel ilmunud uus mõiste: maapäev. Kujunes isandate
vajadusest alamatega tähtsamates asjades kokku leppida ja alamate ambitsioon osaleda maa
valitsemises.
Liivimaal oli arusaam maast kui tervikust ning sellest, mis sinna kuulub ja mis mitte, küll olemas,