36. Mis on tsunft, kes sinna kuulusid? Käsitöölised koondusid tsunftidesse Juhtis oldermann skraa alusel (ehk kõik pidid olema oma seisuste järgi) 37. Milline oli linna välisilme? Linnamüür ja kaitsetornid Raekoda ja turuplats Kirikud, seek, hospidal (seek- vaestemaja) Linnale kuuluv maa väljaspool linnamüüri moodustas linnasarase (kehtis ka linnaõigus) Tallinn keskajal jaotatud All-linn: kehtis Lübecki õigus, juhtis raad Toompea: eraldi seadused, ordu ajal eraldumine süvenes, ainult aadlikud 38. Mil moel tagas Lübecki õigus linnas inimeste õiguseid? Õiguseid tagati inimestele Lübecki õiguse koodeksi abil
1248. aastal Tallinn sai endale Lübecki linnaõiguse. Rakvere sai Lübecki õiguse Taani kuningalt 1302. aastal. 1345. aastal kinnitas kuningas Valdemar IV linnaõiguse ka Narvale. Tartu kujunemisel linnaks näitab selle langemine 1224. aastal. 14. sajandi lõpu kaudsete allikate järgi teame, et Tartu kasutas Riia õigust (teadmate millal). Viljandi linnast saab rääkida alles 1283. aastast, kui ordumeister Nindorf määratles Viljandi linnasarase ja tagas kodanike vabadused. Alles 1481. aastast pärineb teada Riia õiguse kasutamisest Viljandist. Pärnu sai 1265. aastal ordumeister Manderni käest privileege linnasarase kasutamise kohta (Seda võib pidada linna alguseks, sest pidevalt privileegi uuendati). 1260. aastal ordumeister rajas Paide linnuse, mille juurde tekkis asula ning too käskis neil küsida Riialt linnaõiguse, et parandada oma eluolu. Kuramaa sai Riia linnaõiguse 1378. aastal. 24. Linnaelu korraldus Liivimaal:
annaabi.ee 
