Riik, poliitika, valitsemine
kindel võimukord, mida iseloomustab territoriaalsus, sõltumatus, põhiseaduse olemasolu,
legitiimne avalik ja bürokraatlik võim, kodakondsus ja maksud.
Kodakondsus
"Kodakondsus väljendab inimese subjektsust ühiskonnas."1 Kodakondsuse kaudu
määratakse kodanikule tema õigused, kohustused ja vabadused mingil kindlal
territooriumil. Kodakondsus on välja arenenud pikajaliselt protsessi käigus koos modernse
riigiga. Kodakondsuse alged on Vana-Kreeka linnariikides, kust tuli vabariikliku
kodakondsuse traditsioon, mille eelduseks on kodanike aktiivsus, mis tagab neile õigused,
vabadused ja vabariigi. Vabariikliku kodakondsuse miinuseks oli see, et seda oli võimalik
teostada vaid üsna väikese inimrühmaga ning väikesel territooriumil.
Samas laiendas Vana-Rooma Vana-Kreekas loodud kodakondsust liberaalseks, nii et
kodanike õigused said kõik Vana-Rooma elanikud, kellel oli isikupuutumatus ning
tsiviilõigus, kuid puudusid poliitilised õigused.