Eesti kultuurilugu
tõelised linnad veel ei olnud.
Teine oluline tegur, mis asustuse arengut mõjutas oli maareform. Maal riigistati mõisnike
maavaldused ja osa mõisamaad jagati talupoegadele ja moonakatele. Jätkus ka talude arvu kasv,
mõisatelt äravõetud maadele tekkis juurde palju üksiktalusid. Nii kujunes välja Eestile
iseloomulik hajaasustus maapiirkondades.
Seega oli majanduses toimunud muutuste ja maareformi tulemuseks Eesti asustuse ühtlasem
kujunemine kogu riigi territooriumil. Linnarehvastiku osakaal jäi Lääne-Euroopa riikidega
võrreldes madalaks - linnades elas Eesti iseseisvusperioodi lõpus vaid üks kolmandik elanikest.
Samas muutusid linnad pärast pikki sajandeid kestnud võõrvallutuste perioode eestlaste
elukohaks. Võõrvõimude ajal elasid linnades peamiselt mitte-eestlased - sakslased, rootslase,
venelased jne., nüüd oli olukord muutunud.
Nõukogude periood
Nõukogude okupatsioon muutis jälle Eesti asulastikku. Kui Eesti iseseisvusperioodil mõjutas
annaabi.ee 
