Raearhivaalide kui ajalooliste dokumentide korraldamist, teaduslikku uurimist ja publitseerimist alustas 19. sajandi 40. aastatel Tallinna rae sündik, endine Tartu ülikooli professor Georg Friedrich Georg von Bunge. Tallinna Linnaarhiivi kui avaliku arhiiviasutuse sünnipäeva tähistab 13. oktoober 1883 (v.k.j. 01.10.1883). Sel päeval võttis Tallinna linnavalitsus ametisse esimese korralise linnaarhivaari- Theodor Schiemanni. Linnaarhivaari hoole alla anti 1877. aasta linnareformi alusel likvideeritud Tallinna rae ja tema allasutuste arhiiv. T. Schiemanni ametijärglane Gotthard von Hansen andis 1896. aastal välja raearhiivi vanema osa kataloogi, mis hõlmab arhivaale kuni 1800. aastani. Raearhiiv oligi kaua aega Linnaarhiivi ainuke fond. Kahe maailmasõja vahelise Eesti Vabariigi ajal oli Linnaarhiiv Tallinna linnavalitsuse haridusosakonna allasutus. 1920. aastatel hakati Linnaarhiivi vastu võtma pärast raekorra
kolmandast klassist edasi saaks õpetada juba edasi vene keeles. -) Kõik peale eesti keele ja usuteaduse oli edaspidi vene keeles. -) Ülikool kaotas oma autonoomia ehk ei saanud enam ise midagi valida, vaid kõik määrati ametisse riigivõimu poolt. -) Gümaansiumi õpilased ja üliõpilased olid edaspidi mundris * 100'000 inimest vahetasid usku luterlusest vene õigeusku. * Kohtureformi tagajärjel käsitleti kõiki kohtualuseid võrdsetena. * Linnareformi tulemusena raad kadus ja asemele tuli linna tuuma, koos valitud linnapeaga. -) Linna tuumat sai valida iga majaomanik. * Rahvuslik liikumine jätkus, kuid kuna eelnevad juhid olid surnud, ära koolinud või tahaplaanile jäänud, siis uueks juhiks sai Harri Jansen, kes uskus, et venestusele vastu seismiseks tuleb sulanduda baltisakslastega. -) Harri Jansen andis välja saksa keelsed ajalehte die Heimat. * A
annaabi.ee 
