"linnarajoonidele" - 1 õppematerjal

Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas.

miljööväärtuslike eluasemepiirkondade seisundi halvenemine. LÄBIV: Elanikkonna vähene teadlikkus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2007) 1. Mõisted ja ajalooline telg eluasemekorralduses 20. sajandi keskel, linnade arenguajal suudeti palgatööjõule tagada minimaalne, odav ja madala kvaliteediga eluase. Enne teist maailmasõda oli Euroopa linnades enamik eluasemeid eraomanduses, kuigi kiire linnastumise tõttu tekkis hea kasvupinnas mittesanitaarsetele ja ülerahvastatud linnarajoonidele ­ segregatsioon. Esimene etapp elamuehituses: pärast maailmasõda oli hävinenud või vigastatud suur osa eluasemefondist, kuid ka säilinud eluasemeid polnud keegi vähemalt 5 aasta jooksul hooldanud, mistõttu toimus erinevates Euroopa sektsioonides riigipoolne sekkumine kolmes erinevas suunas: üüride külmutamine, et vältida madalast pakkumisest tingitud kõrgeid üürimäärasid elamuehituse rahastamine riigi tellimustega, motiveerides ehitustööstust tegelema elamuehitusega