- objektiivsus - teose ülesehituses arvestatakse vaid nähtavaid fakte ja oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüsi Teosed lihtsad, humoorikad, sügava sisuga. Teos ,,Suvitajad" Tegevus toimub Nõukogude aja Eestis Tegevuse toimumispaigaks on Muhumaa talu Raamat on võrokeelne Selle teose järgi on valminud ka film ,,Siin me oleme" (esilinastus 01. 01. 1979) Tegelased Ärni talu peremees Kohviveski pirtsakas linnaproua John linnaproua abikaasa Ärni naine Talu pere lapsed Lühiülevaade teose sisust Muhumaa tallu saabub kapriisne proua Kohviveski koos abikaasa Johniga Tallinnast, auto tagaistmel kaasas kaunis Punapea. Seltskond on otsustanud suvepuhkuse veeta kaunis looduses, kuid Kohviveski kapriisid pööravad rahuliku talumajapidamise igapäevaelu peapeale. Kohviveski lööb peremees Ärnil kingakontsaga huule veriseks ning satub kaklusse Punapeaga, haarates tal peast kauni punase paruka
Kohvilähker, Lia Laatsi kehastuses, on auahne ja lärmakas tallinlanna, kes üritas maainimesi oma pilli järgi tantsima panna. Ta püüdis isegi lapsi ümber kasvatada, õpetades neile ringmänge ja keelates juua külma kaevuvett. Lastele tegi nalja tema peenutsev õppetamise stiil. Ega täiskasvanudki pääsenud Kohvilähkri targutustest, kommentaaridest ja nõudmistest: pererahvas pidi loobuma kambritest, mida ta öö jooksul mitu korda vahetas, päästma lakaaugu vahelt röökiva linnaproua ... Iga oma nõudmist põhjendas ta lausega: "Me oleme Tallinnast ja me maksame". Paljudki teised filmist tuttavad ütlemised on rahva seas saanud nö kildudeks. Sageli võib kuulda: - tsu-tsu-frei! - ... ja ikkagi inimene! - Inimeses peab kõik ilus olema - Me oleme Tallinnast ja me maksame! - Jhon, lase vesi välja! Loll, autol! - Kui me Tallinnasse jõuame, läheme kohvikusse ja loomaaeda. - Tõttan, Tuvike, tõttan! Ja filmi näinu võib seda loetelu veel ja veel jätkata.
annaabi.ee 
