Tartu linna ajalugu
Linnuse lähedale
püstitati ka võimas Tartu toomkirik (tänapäeval varemeis). Toomemägi kannatas
pildirüüste ja Liivi sõja ajal. Rootsi ajal toimusid Toomemäe ümber suuremahulised
mullatööd, rajati mitu bastioni ja nendealust käiku, samuti süvendati mäge
ümbritsevat vallikraavi. Praeguse tähetorni kohal asunud piiskopilinnus jäi
varemeisse Põhjasõja ajal, misjärel selle varemed arvatavasti lammutati
ehitusmaterjaliks. Pärast Põhjasõda rajas Vene sõjavägi mäenõlva linnapoolsesse
külge püssirohukeldri. Tartu ülikooli taasasutamise järel 1802. aastal hakkasid
Toomemäele kerkima ülikooli ehitised näiteks klassitsistlik Vana Anatoomikum ja
piiskopilinnuse asukohale Tartu tähetorn. Toomkiriku varemete kooriruumi osa
kohandati Tartu ülikooli raamatukoguks. Enamik Toomemäest on kaasajal kaetud
pargiga, millele pandi alus samuti 19. sajandil. Samast ajast pärinevad pooleldi
kokku varisenud tehisgrott ja ehissillake. Nii ülikooli hoonete kui ka Toomemäe