Ajalugu 11.klass Kordamisküsimused
eestlaste arv ainult kasvas koguaeg.
eestlased ei saanud majanduslikult viletsa seisu pärast volikogudesse ja linnavalitsustesse. eesti linnades oli 1862 aastaks
62000 eestlast. 17 sajandi lõpuks oli 181000 inimest. linnadesse rajati kiiresti palju vabrikuid.
tolleaegsed suurimad linnad (1897):
1) tallinn - 64000
2) tartu - 42000
3) narva - 16000 (narva oli tollel ajal kiiresti arenenud tööstuslinn)
4) pärnu - 12000
5) valga - 10000
1902. toimus muutus. eestlased hakkasid linnapoliitikas ilma tegema. eestlased hakkasid aina rohkem võimu juurde saama.
lõpptulemuseks oli balti-sakslaste võimu hääbumine. kaasa aitas ka I maailmasõda.'
Rahvuslik liikumine ja venestamisaeg
Ärkamisaeg algas 1860ndatel aastatel. Hõlmas ka 1870ndaid. Venestamine algas peale keiser Aleksander II tapmist 1881 a.
Terves euroopas oli käimas rahvusluseidee, hakati väärtustama oma rahvust.
Rahvuslikul liikumisel on omad faasid:
1) kultuuriline faas - emakeelse hariduse edendamine
annaabi.ee 
