Kohtla-Järve
VI 1946) ja seetõttu on siin suhteliselt vähe
arhitektuuri- ja ehitusmälestisi. Arhitektuuriliselt huvitavaimad hooned asuvad Järve
linnaosas: 1920.–30. aastail põlevkivitööstuse töölistele (Hädaküla) ja teenistujatele ehitatud
paekivist elamud (Siidisuka) ning ühiskondlikud hooned – 1938 ehitatud õigeusu kirik, 1939
valminud funktsionalistlikus stiilis algkool ja stalinistliku arhitektuuri hulka kuuluv
kultuurimaja (valmis 1953). Teise maailmasõja eelne ja järgne linnaplaneerimisstiil erinesid
teineteisest oluliselt. Enne ja vahetult pärast sõda järgiti aedlinna põhimõtteid: rühmadena
rajatud kuni 2-korruseliste elamute vahelisel alal oli igale korterile ette nähtud aia- või
köögiviljamaa. 1950.–60. aastail elamute korruselisus kasvas. Sel ajal rajatud Sotsialistliku
linnaosa (Järve linnaosa keskus), Kukruse ja Vana-Ahtme planeering on korrapärane, 1970.–
80. aastail rajatud Põhja ja Lõuna mikrorajooni (Järve linnaosas) ning Iidla ja Tammiku