Arenenud riikides kontrollitakse planeerimist seadustega, inimsõbralik ja demokraatlik (al. 1970 aastast). Linnaruumi kasutatakse ehitustegevuseks majanduslikult põhjendatult, otstarbekas transpordikorraldus, koolide jms kasulike asutuste paigutus, tehnilised ettevalmistused veevärgi, elektrivõrgu jne rajamiseks, hoolitsetakse keskkonna puhtuse eest, kalmistute rajamise eest. Valdkonnas töötavad paljude erialade asjatundjad, et kõigile vajadustele mõeldaks. Linnaplaneerimisest sõltub linna konkurentsivõime, määrab seda, kui hästi meelitab ligi investeeringuid. Põhimõisted: linnastumine, eeslinnastumine, ülelinnastumine, slumm, linna sisestruktuur. Linnastumine linnade kasvamine sinna elama asunud inimeste tõttu, linnarahva osatähtsuse kasv Eeslinnastumine inimeste kolimine suurlinna keskusest eeslinnadesse Ülelinnastumine olukord, kus vähem arenenud riikide linnad kasvavad nii
piirkonnas. 270. aastaks e.Kr oli Rooma vallutanud ka kogu Itaalia lõunaosa. 5 Vabrit, S. Aiakunsti ajaloo loengukonspekt. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 23 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a ANTIIK-ROOMA LINNAPLANEERIMISEST Hellenistlik linnaplaneerimine ja maastik materialiseerusid Aleksander Suur valitsemisajal (seoses Lääne-Aasia vallutamisega 338. e.Kr), asendades kreeklaste instinktiivse ja ebaratsionaalse planeeringu Rooma korrapärase planeeringuga. Rooma sai paljude linnakujunduste mudeliks tänu oma keerukale elukorrale, suurepäraselt liigendatud