Eesti arhitektuuri näited
saj I veerandil. 1688-
93 ehitati uus 2-korruseline haritornidega raekoda, mis kannatas põhjasõjas ning poles
1728.aastal. praegune raekoda püstitati pärast 1775. Aasta suurtulekahju, projekteerija ja
ehitusjuht oli linna ehitusmeister J.H.B. Wlater Rotockist. Algprojekt valmis 1778, nurgakivi
pandi 1782, viimislustööd kestsid kuni 1789.-3-korruseline massivne kelpkatusega ja
haritornidega hoone jätkab barokiajastul madalmaades kujunenud linnaplaee traditsiooni.
Raekoda oli keskaegsete linnade turuplatsi üheks traditsiooniliseks peakomponendiks. Uhkes
raehoones väljendus linnakodanike iseteadvus. Raekodade arhitektuurset ilmet uuendati läbi
aegade vastavalt muutunud maitsele, neid ehitati umber, laiendati ning ilustati. Alumisel
korrusel paiknesid tavaliselt kaubakojad, ülal asusid haldus- ja kohturuumid ning kunstiliselt
viimistletud esindussaal. Raekeldris hoiti ja turustati veine ja õlut. Tartu piklik, trapetsjas