Jeeriko Iisraelis. See oli ehitatud toortellistest, seda ümbritses müür ja seal oli ka vahitorn. Inimesed lõpetasid rändamise ja hakkasid paikseteks, nad hakkasid tegelema põlluharimise ja karjakasvatusega. Seda muutust nimetatakse neoliitiliseks revolutsiooniks. Teiseks tähtsamaks linnaks oli tänapäeva Kesk-Türgist leitud Catal Hüyük, mida peeti kaubanduskeskuseks. Catal Hüyüki tähtsaim ressurss oli obsidiaan, kuid leitud on ka pronksi. Majade seintelt on leitud joonistusi linnaplaanidest, mistõttu võib arvata, et just selle linna elanikud panid aluse kartograafiale. Catal Hüyükis polnud tänavaid, liigelda sai mööda katuseid, kuna majad olid kokku ehitatud ning võrdlemisi madalad. Catal Hüyüki skulptuurinäiteks võib tuua Willendorfi Veenusele sarnanevat istuvat naisekuju. Neoliitikumi inimesed valmistasid maske. Sellel oli arvatavasti mingisugune religioosne tagamõte. Maske kandvad inimesed (samaanid) tundsid end jumalale lähedamal olevat. Leitud on ka palju
Põhjapoolsetle aladele saabus uut rahvast suht vähe. Eestlastele on geneetiliselt ja antropoloogiliselt lähedasemad lätlased. Lätlased hakkasid assimileerima Põhja Lätis elanud soomeugrilasi ja hiljem liivlasi. Ungarlased tegelesid Lõuna Uuralis rändkarjakasvatamisega ja nendel keeleline sarnasus ugrirahvastega, u 9. - 10. sajandil jõudsid praegustele Ungari aladele. Tartu linna kindlustustest saame teada, et 17. sajandi linnaplaanidest. Läänemere ääres on see häda, et muinsuskaitse ei lase kaevata, v.a pääastekaevamistel. Linnamüür palju säilinud Tallinnal. Kiviaeg ---> Vaseaeg (eneoliitikum), mõnedes piirkondades ---> pronksiaeg Aemes lad pronks, lithos kivi. Haleoliitikum, hakkas lad vaskne. Vaske looduses ehedalkujul ei leidunud eriti. Väike Aasiast ja Lähis Idast 7000 e.Kr vasest taotud esemed. Lähis Idas valatud vasest esemed 5000 e.Kr. Lõuna Ameerikas kullast õngekonksud.
annaabi.ee 
