Marie Under
Luuletaja loob täpselt ja vapustava kujutuse viletsuse
hääbujaist. Nende elutruude piltide loomisel võisid Underile tuge anda lapsepõlvemälestused.
,,Agulis" ,,Seek" masendav pilt vanaeidekese kustuvast elust. Neis luuletustes on selgelt näha
sotsiaalset protesti, kuid üksnes kujundi jõul. ,,Kontvõõras", ,,Ahastaja", ,,Varjumees"
,,Ummikus" jne. ,,Rõõm ühest ilusast päevast" seab esiplaanile inimese kõikehõlmava suhte
loodusega, mille elustavat juuresolekul on tunda ka linnapildistikus.
Tsüklis ,,Laule lindudest" imetleb luuletaja igast küsimiseest vaba eluindu.
Nõukogude ja saksa okupatsioonide ajal väljendas Underi luule rahva sügavamaid tundeid
kogus "Mureliku suuga" (1942).
1929 ilmus ,, Õnnevarjutus" Ballaadiloomingu kõrgsaavutus. ,,Merilehmad" ,,Rändavas
järves"- põhjustab õnnetuse murtud truuudusevanne ,,Lapsehukkajas" viib traagilise
lahenduseni omaaegses ühiskonnas valitsenud põlgus vallasema ja vallaslapse vastu.