Eesti geograafia
liivakihid. Liivakivi punane värvus tuleneb rahaühenditest. Tänapäeval paljanduvad nad mitemel pool LõunaEesti
jõeorgudes.
Devoni liivakivid jagunevad kahte tüüpi: heredavärvuselised liivakivid ja punasevärvulised.
Devoni meres elasid mitmed ürgkalad, mille kivistised on säilitnud liivakivi setetes. KeskDevonis ulatus
merebassein juba vähemalt Pärnu linnaPeipsi põhjaranna jooneni. Sel ajal oli Eesti alal suhteliselt sügav meri, kus
settisid dolomiitmudad. ÜlemDevonis valitsesid KaguEestis tüüpilised merelised tingimused ja seal ladestusid
peamiselt karbonaatsed setendid, mis sisaldavad normaalmereliste organismide kivistisi. Madalas soojaveelises
meres settisid lubimuda ja kips, millest kujunesid lubakivid, dolomiidid ja kipsilasundid.