Eesti ajalugu
Balti-Saksa mõisnike privileegid.
Restitutsioon. Et aadlikud hoiaksid Venemaa poole, anti neile tagasi sõja ajal riigistatud maad.
Endised õigused talupoegade üle.
Kehtima jäid senised seadused, usk, saksakeel asjaajamiskeelena ja maksukoraldus.
Venemaaga tollipiirid, kuigi Eesti- ja Liiwimaa olid osa Venemaast.
Vene keskvõimu esindajaks oli Kindral-Kuberner (mitte vene rahvusest).
Valitsus ohjad jäid jäid kahe valitsusnõuniku kätte.
Linnades säilisid omavalitsused. Venemaal linnaomavalitsusi ei olnud.
Valitsevaks usuks jäi luterlus, venemaal õigeusk.
Balti erikord kinnitati Vene tsaari Peeter I poolt 1710 aastal. Kehtis tsaar Aleksander III-ni 1881.
Vanad seadused, mis jäid püsima ei soodustanud majanduse arengut.
1730-1740 koostati rüütelkondade liikmete nimekirjad ehk aadli matriklid. Aadelkond jagunes Eesti-, Liiwi-
ja Saarerüütelkonnaks.
17
Suurendati makse sõjakulude katteks.