Tallinna linnavalitsuse tegevuse põhijooned viimasel veerandsajangul
ülesandeks muutus ehitustegevuse elustamine ja toetamine.
1917 aastal valitud volikogus oli 14 rühmitust ja parteid. Suuremat osa
moodustasid enamlased ning mõõdukate ülesandeks oli paralüseerida anarhistlik-
kommunistliku enamuse mahakiskuvat tegevust. Linnavalitsuse töö oli katkestatud
ka saksa okupatsiooni ajal. Okupatsioonivõimude lahkumisega ja Eesti
iseseisvuspäevil, vabadussõja ajal ja ka järgnevatel aastatel kuni eesti rahakursi
stabiliseerimiseni, linnaomavalitsusel tuli töötada rasketel majanduselistel
tingimustel, olgugi, et tegevuse seaduseline alus muutus uue linnamaksu-
seadusega, mida võeti vastu 1927 aastal. Sellega laiendati linnade õigusi
kodanikkude maksustamise alal, nähes ette rida uusi makse, sest maksude normi
tõsteti. Ajutisele Omavalitsusele anti omavalitsuse ajutine järelvalve seadus, mille
järele keskvalitsus võis teostada järelvalvet omavalitsuste tegevuse üle ainult
seaduspärasuse seisukohast.