Ärkamisaeg, venestusaeg, isikud
komissarid-tekkis maksujõuline vald. 1892.a jõustus linnaseadus, mis pakkus tõusvale eesti
kodanlusele paremaid võimalusi saksa ülevõmu murdmiseks. Kuid maapäevale eestlased ei
pääsenud, väideti, et eestlased pole piisavalt arenenud selle jaoks. Kõrgematele
ametikohtadele määrati sakslaste asemele venelased, kes kohalikke olusid ega keeli ei
tundnud.
Kultuuriline venestamine Vene keel sai asjaajamiskeeleks riigi-ja linnaomavalitsusasutustes.
Toimus koolide venestamine. Tartu linn nimetati Jurjeviks ja ülikool Jurjevi ülikooliks. 19.
saj lõpul suleti Eesti Aleksandrikooli Peakomitee ja Eesti Kirjameeste Selts. Tsensuur
muutus eriti rangeks. Usu vahetamisega lubati maad anda, kuid seda ei tehtud.
Eestlaste jaoks tähendas see suurt pettust Vene riigivõimus. Rahvusliku liikumise hoog
rauges, maad võtsid pessimism ja loidus, mida süvendas völja ja lina hindade langusest
tekkinud majanduskriis
annaabi.ee 
