Milline roll oli linnal kõrgkeskajal.
Nõukogu ei
olnud valitav, vaid koosnes kõige jõukamatest kodanikest ehk patriitsidest. Maaisandad
lootsid linnade kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Senjööri ja linna vahekord
määrati lepingutega. Enamasti said linnlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Nad jäid linna
kohtumõistmisele. Senjöör võis linnalt kauplemise eest nõuda tolli ja muid makse, Senjöör
kinnitas linnale linnaõiguse. Läänemere maades levis Lübecki õigus. Linnaomanikeks võisid
olla maahärrad ehk feodaalid nagu oli kunagi ka Rakvere ja Viljandi omanikeks maahärrad.
Osad linnad oli kuningalinnad ehk süseräänid ning vahel võis linn end ka omanikult vabaks
osta, siis sai sellest linnvabariik. Omanikelt ostsid end vabaks näiteks Veneetsia ja Genova.
Arvan, et raad valitses linna suhteliselt kindlakäeliselt, näiteks linnavõimud andsid välja
luksusmääruseid. Määrati ära kes võib kus töötada ja mis riideid kanda ja kui suurt pidu keegi
annaabi.ee 
