seestpoolt ribadeks näritud! Sellest võis järeldada, et Gogol maeti elusalt - letargilise une seisundis. Just seda oligi Gogol kogu elu kartnud. Ta oli omakseid korduvalt hoiatanud, et nad tema mahamatmisega ei kiirustaks, kuni pole surmas kindlalt veendunud. 5 Gogoli looming Gogol viis moodsa vene proosa läbi kasakaromantismi realismi, mis käsitles ühiskondlikku problemaatikat. Kujutas meisterlikult "väikeste inimeste" maailma nn linnanovellides, kus läbi groteski naeruvääristatakse ametnike rumalust ja tühisust. Gogoli "Naisevõtt" ilmus trükist 1842. aastal. Samal perioodil kirjutas Gogol ka oma tähtsaima teose "Surnud hinged". Siis "Arabeskid" (1835), lühijutustus "Sinel". Ühiskondlik satiir tipneb klassiku loomingus komöödias "Revident"(1833). 6 Teosed "Õhtud külas Dikanka lähedal". (1829) "Mirgorod" (1835) "Arabeskid" (1835) "Taras Bulba" (1835) "Hullumeelse päevik" (1835) "Nina" (1836)
portreed ja on kujutanud teda ka oma suurel teosel "Kristuse ilmumine rahvale". Kavandatud trigoloogia esimene osa kandis nime " Surnud hinged", mis ilmus aastal 1842. Tsensuuri poolt oli ettekirjutatud pealkirjaks"Tsitsikovi seiklused ehk Surnud higed". Lisaks sellele valmisid veel komöödia "Naisevõtt" ja grotesk "Sinel" (1842). Gogol viis moodsa vene proosa läbi kasakaromantismi realismi, mis käsitles ühiskondlikku problemaatikat. Kujutas meisterlikult "väikeste inimeste" maailma nn linnanovellides, kus läbi groteski naeruvääristatakse ametnike rumalust ja tühisust. Gogoli jutustused ja näidendid on täis autori kriitilist suhtumist abiellu ja ampluaa igasuguse seksuaalsusega naistegelasi, mis omakorda ilmekalt markeerib tema tugevalt romantilist suhtumist meestesse. Jaanuaris 1852 tunnistas Gogol oma homoseksuaalsetest ihalustest vagatsejale ja kitsarinnalisele preestrile Isa Matvei Kostantinovskile, kes sundis Gogolit palvetama
annaabi.ee 
