Anton Hansen Tammsaare
Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas.
Loomingu alustamise perioodist on esile tõstetud külarealistlikke jutustusi "Mäetaguse vanad"
(1901), "Kaks paari ja üksainus"(1902). Nendes lugudes on olemas juba see aines ning stiil,
mis kirjanikule omane oli ja mille juurde ta hiljem pikemates teostes tagasi tuli.
· Ülikoolis õppimise aeg on Tammsaare loomingus jäädvustunud nn psühholoogiliste
üliõpilas- ehk linnanovellide näol ("Kärbes", "Noored hinged").
· Tuberkuloosi tõttu Kaukaasias veedetud aeg andis inspiratsiooni kunstmuinasjuttude
("Ööbik ja roosid") ning miniatuuride ("Poiss ja liblik") loomiseks.
· Pärast maooperatsiooni venna juures Koitjärvel elades kirjutas Tammsaare samuti
Kaukaasia-teemalise, impressionismihõngulise pikema jutustuse "Varjundid", mis
ilmus alles 1917. aastal. Seoses ühiskondlike kriisidega (I maailmasõda) kirjutas
annaabi.ee 
