Eesti sotsiolektide seisund
omadusi murrete uurimisel (vanemad kõnelevad puhtamat muret, mehed kõnelevad
puhtamat murret, st keel varieerub vanuseliselt ja sooliselt). Ka Eestis nimetas Andrus
Saareste ühiskeeleks linna haritud kihtide kõnekeelt vastandina murretele kui väheharitud
maainimeste kõnekeelele (Saareste 1932). Seega oli talle oluliseks kriteeriumiks haridus ja
elukeskkond. Teisalt hakati 20. sajandi keskel huvi tundma nn linnamurrete vastu, kuna
suurem osa inimestest elas linnades. Linnamurded olid uuemad, segatud linna tulnud
inimeste keelest (vrd Tallinna keel juba keskajal).
Sotsiolingvistika alates 1960. aastatest: kvantitatiivne sotsiolingvistika
Sotsiolingvistika on keerukas kogum erinevaid meetodeid ja suundi, mille eesmärgiks on
uurida korrelatsioone inimese ühiskonnaga seotud tunnuste ja tema keelekasutuse vahel.
Keskseks meetodiks on selles valdkonnas kvantitatiivne sotsiolingvistika, mis sai alguse
William Labovi töödega 1960