Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
sajandi arhitektiks, ta oli üks esimesi ja radikaalsemaid "karpmajade" autoreid ja funktsionalismi
rajajaks. Funktsionalismi tekke eeldusteks olid esimese maailmasõjajärgne korterkitsikus,
tööliskvartalite viletsus ja seal levivad haigused ja kuritegevus. Neid hädasid loodeti parandada
linnaparkide ja aedlinnade ja eeslinnade rajamisega, kus inimestel oleks ruumi, päikesevalgust ja
värsket õhku. Kus nad saaksid puutuda kokku loodusega ja sportida. Hävitati 19. sajandi
linnamonstrumeid ning pandi ette rajada aedlinnasid, linnaparke elamublokkide vahele - nagu
Bruno Taut tegi Berliinis 1920ndatel. Kõik see pidi hästi mõjuma nii töölisklassi tervisele kui ka
moraalile, arvati.
Ent Le Corbusier põlastas aedlinnade-entusiaste ja väitis, et aiatöö on töölistele ainult koormaks,
see deformeerib keha ja tekitab reumatismi ja illusioone. samas pooldas ta looduse toomist
linna. Tema lahendus oli hoopis suurejoonelisem: Kaasaegne Linn - La Ville Contemporaine
(1922)
annaabi.ee 
