Külmale maale - Eduard Vilde romaan
Anni kompsiku seest saia, ja hammustas seda, pakkus ka Jaanile, kuid Jaan ei
tahtnud. Jaan ei julgenud Annile öelda, kuid ta pidi ise minema saia ostma, kuid
tal oli raha vaid kuue väikese saia jaoks, mida ta ise poleks söönud, vaid lastele
koju viinud. Jaani nälg oli suur ja ta võttis ikkagi Anni käest saia, pärast veel
teisegi. Nad kõndisid ümber kiriku, Anni rõõmsalt, Jaan häbelikult. Anni oli ilus
tüdruk, ja kui Jaan ta poole vaatas tundis ta kuumavärinaid. Anni riided olid
linnamoelised ja see andis mõista, et ta on jõukast talust. Jaan arvas, et tüdruku
pere otsib teda juba, kuid tüdruk ütles, et otsigu, nad on isaga kahekesi. Nad olid
veel kaua koos, seisid lume sees. Anni päris Jaani kohta, kuid Jaan ei tahtnud
väga oma kodusest olukorrast rääkida, tundis häbi oma vaesuse pärast ja vastas
vaid lühikeste vastustega. Siis tuletas ta jälle Annile meelde, et ehk ta isa otsivat
juba teda. Anni ei lasknud end aga eksitada, ja küsis, et kas Jaan ikka jala tagasi