Tõde ja Õigus II Terve tekst
õige luba. Võtan selle risti enda peale. Küllap ma juba temaga hakkama saan, mina oskan,
mind ta usaldab. Mõni teine, eks katsugu aga. Aga kui sa just tahad, siis võid ka ise luba
küsida; minul pole selle vastu midagi, oleks isegi parem."
,,Ei, ei, küsige teie," vastas Indrek.
,,Ongi mõistlikum," arvas Tigapuu. ,,Aga jäta see teietamine, sest mis teie ma veel sinule olen,
kui ma pean sulle vanamehelt linnamineku luba norima. Seda teeb ainult seltsimees, tovarists.
Sõbergi ei tee seda, ainult seltsimees, kellega jood pott õlut või viskad midagi muud. Iseasi
mõni põnlane kusagilt esimesest või teisest klassist, sellele olen ma muidugi teie. Teie ja härra
Tigapuu! Gospodin klasnõi nastavnik! Aga meie vahet on ainult üks klass. Muud kui see ladina
keel, katsu, kuidas sa sellega hakkama saad; see on nii mõnegi mehe murdnud."