meetodeid elurikkuse säilitamiseks linnades ning selgitatakse selle olulisust. Väga asjalik ja huvitav allikas. 16. Heldur Sander. Anders Levald. Loodus linnas, linn looduses. Ajakiri Eesti Loodus. 2005/5 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1093 Artikkel käsitleb haljasalasid linnamaastikus- nende kujunemist, nende tähendust linnamaastikus eri aegadel, liigirikkust, vanu ja uusi parke, omandisuhteid, hooldamist, jätkusuutlikkust, raha, linnametsi, rohelisi konflikte. Tuuakse erinevaid konkreetseid näiteid. 17. Heldur Sander. Tallinna pargid ja puiesteed. Ajakiri Eesti Loodus. 2005/6 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1143 Artiklis räägitakse Tallinna parkide jätkusuutlikkusest, nende ajaloost, otstarvetest. Samuti haljastusest ning ka arusaamatustest linnahaljastuse ümber. Käsitletakse erinevaid konkreetseid objekte nagu näiteks Kadrioru park või Kaarli puiestee. 18. Anneliis Aunapuu
Mõju selgitamiseks rajati 32 minitransekti. Igal transektil asus 5 väljakut mõõtmetega 1 x 1 m, kus määrati liigiline koosseis ja katteväärtus. Radade olukorda hinnati 5-palli süsteemis ja mõõdeti ka radade sügavust (Roosaluste 1988). Rekreatsiooni mõju keskkonna, sh metsade seisundile ning alade koormustaluvust uuriti Eesti Metsanduse ja Looduskaitse Instituudis 1980-tel ja 1990-tel aastatel. Rekreatiivseteks metsadeks loeti haljasvööndi parkmetsi, linnametsi ja rahvusparki, maastikukaitsealade puhketsoonide metsi ning rekreatviiseteks maadeks peale metsamaade ka haljastusmaid (ka lagendikud, puhkerannad, veed-alad, liivikud, kivistikud, lood). Eesti Metsanduse ja Looduskaitse Instituudi Looduskasutuse laboratooriumi töörühm koostas rekreatiivsete metsade katastri, mis kujutas endast andmete kogumit metsade kvantitatiivse ja kvalitatiivse seisundi kohta, mis võimaldas organiseerida metsade majandamist seoses rekreatsiooniga (Paalme 1987).
annaabi.ee 
