Rassid, rahvad ja usundid
talumajandusele ja iseseisvustaotlustele.
Vabariigiaegse poliitilise maastiku alused kujunesid juba kubermangu
autonoomia ajal 1917. aastal valitud Maapäeval. Eesti esimese iseseisvuse aja
suuremaid erakondasi võime jaotada:
1. Sotsialistlikud ehk töölisparteid
2. Keskerakonnad
3. Maaerakonnad
1938-1939. aastatel kujunes kolm erinevat poliitilist voolu:
1. Valitsusmeelne agraar-konservatiivne suund. Toetus endiselt põllumeeste
kogudele ja konservatiivsetele linnameestele.
2. Sotsialistlik (vasakpoolne) vastasrind. Toetus töölisühinguile.
3. Liberaalne (kodamlik) vastasrind. Tugines endise keskerakonna, asunike
koondise ja vabadussõjalaste tegevusele.
TÄNAPÄEVA EESTI ERAKONNAD
1980-ndate lõpul eristus Eestis 4 poliitilist põhisuunda:
I Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), selle Moskva meelne osa. Karl Vaino,
kuni juuni 1988. Interliikumine loodi juunis 1988, juhiks Jevgeni Kogan. Nn
annaabi.ee 
