Eesti teel iseseisvusele
olukorra muutsid
veelgi keerukamaks kõige fantastilisemad
kuulujutud:lätlased tulevat 40000 relvastatud
mehega eestlasi abistama,Rootsi valitsus saatvat
sõjalaevad oma endisi alamaid
vabastama.11.dets.1905 kutsusid Teataja toetajad
tallinna kokku teise rahvaasemike koosoleku,kuid
selle eelõhtul kehtestati kogu harjumaal sõjaseadus
ning algasid arreteerimised.12.dets.suunduski
sadakond relvastatud töölist tallinna mitme salgana
mõisaid põletama.kohapeal liitusid tallunnast tulnud
linnameestega mõisatöölisedning senini üsna
rahumeelsed vabadusepäevad lõppesid
vägivallaga.9 päevaga rüüstati eestis kokku 160
mõisat ja 40 viinavabrikut.mässu lõpetamiseks
saatis valitsus Balti kubermangudesse täendavalt
sõjaväge ja kehtestas ülemaalise
sõjaseisukorra,andes kogu võimu sõjaväelaste
kätte.eestis tegutsenud karistussalgad hukkasid
eeluurimise ja kohtuta ligi 400 inimest.
Poliitilised olud
Kuna revolutsioonile järgnenud aastad olid Balti
annaabi.ee 
